Teadusklubi viis läbi järjekordsed põnevad välitööd liiva ja kruusa kaevandamiskohtades. Määrati materjali niiskust ja tutvuti geoloogiliste ja mäenduslike eripäradega, mida tutvustas doktorant Angela Notton, kelle ettekannet samal teemal on võimalik kuulata doktorikoolis.
Angela Nottoni doktoriuuring teemal: Geoloogilised eeldused kvaternaari ja paleosoikumi maavarade kasutamiseks harjumaal
“GEOLOOGILISED EELDUSED KVATERNAARI JA PALEOSOIKUMI MAAVARADE KASUTAMISEKS HARJUMAAL”
Töö eesmärk:Antud doktoritöö eesmärgiks on välja selgitada Harjumaa geoloogilised eeldused maavarade paiknemise kohta, nende tekkimistingimused, keemiline koostis, geotehnilised omadused, kasutamisvõimalused ehitusliku maavarana või tehnoloogilise toormena. Jälgida võimalike tootuskihtide levikut kogu maakonna piirides, fikseerides kihtide keemiliste ja füüsikaliste omaduste ning paksuse muutused. Siduda need muutused settetingimuste faatsieseliste ja kliimaliste muutustega. Hinnata prognooside tasemel kivimite varud, mis kaasaegsetes või lähitulevikus võiksid olla kaevandatavad.
Töö vajalikkus:
Harjumaa olulisemates ehitusmaavarade karjäärides ammenduvad varud juba lähema 10 aasta jooksul. On teada, et uute karjääride kasutuselevõtt alates geoloogilisest uuringust kuni esimese toodanguni võtab peaaegu sama aja. Uute karjääride rajamine on traditsioonilistes kaevandamispaikades raskendatud peamiselt kohalike elanike ja nendega koopereerunud ekstreemse „rohelise poliitika” pooldajate poolt. See nõuab üle vaadata kogu Harjumaa geoloogilised võimalused ja püüda leida alasid, mis puudutavad kohalikke elanikke võimalikult vähe. Hetkel on koostamisel “Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010-2020”. Selle aluseks on võetud juba maardlate registris olevad varud, mis ei lisa võimalusi uute perspektiivsete leiukohtade kasutuselevõtuks. Käesolev doktoriöö arvestab kõike praegu geoloogiliselt kaevandamiskõlblikke kivimeid perspektiivsete aladena, mis võivad pärast uuringute teostamist oluliselt suurendada mitmesuguste maavarade varusid. Oleks otstarbekas, kui need geoloogilised uuringud oleksid seotud ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukavaga, sest enamus Harjumaa maavarasid kuuluvad nende alla.
Töö sisu:
Mitte kõik Harjumaa Kvaternaari ja aluspõhja setted ja kivimid ei ole olnud võrdselt kasutatud ehitustegevuses nende keemilise koostise, terasuuruse, saviosakeste sisalduse või mõne muu parameetri järgi. Geoloogilise andmestiku ja kivimite kasutamise ajaloo esialgne analüüs näitas, et Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku lubjakivid võivad praktiliselt kõik olla kasutatud ehituskivina. Ülem-Ordoviitsiumi kivimite seas on enam mergleid ja savirikkaid lubjakive, mis oluliselt vähendavad nende tugevust. Kuid ka Ülem-Ordoviitsiumi settetingimused olid küllalt muutlikud ega ole välistatud nõuetele vastavate kivimite leidmist uutes leiukohtades. Lähimaks eesmärgiks on analüüsida parimate ehituslike omadustega Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku lubjakivide levikut, koostise, paksuste ja omaduste muutlikkust maakonna piirides, uurida tektoonilist rikutust ja sekundaarseid metasomaatilisi muutusi, et välja selgitada uute võimalike perspektiivsete alade olemasolu. Selle unikaalse ladestiku uuringu käigus on võimalik välja töötada metoodiline võrdlemise meetod teiste karbonaatsete kivimite geoloogiliste eelduste väljaselgitamiseks ja kivimite kasutusvõimaluste hindamiseks.
Järgnevatel aastatel kasutada analoogset metoodikat teiste Harjumaa perspektiivsete kivimite ja setete hindamisel. See võimaldab kokkuvõttes kanda topograafilisele või stratigraafilisele alusele kivimite geoloogiliste omaduste hindamiseks kasutatud parameetrid ja selle alused teha kogu Harjumaa perspektiivsuse hinnang kivimite ja nende varude kohta.
Töö tulemus:
Töö tulemused võimaldavad täpsemalt hinnata ehitusmaavarade perspektiivseid varusid ning täpsustada, milliste alade ja geoloogiliste protsessidega need alad on seotud. Kõik see on vajalik maavarade ratsionaalse kasutamise tagamiseks kiiresti areneval Harjumaal.
Töö vajalikkus:
Harjumaa olulisemates ehitusmaavarade karjäärides ammenduvad varud juba lähema 10 aasta jooksul. On teada, et uute karjääride kasutuselevõtt alates geoloogilisest uuringust kuni esimese toodanguni võtab peaaegu sama aja. Uute karjääride rajamine on traditsioonilistes kaevandamispaikades raskendatud peamiselt kohalike elanike ja nendega koopereerunud ekstreemse „rohelise poliitika” pooldajate poolt. See nõuab üle vaadata kogu Harjumaa geoloogilised võimalused ja püüda leida alasid, mis puudutavad kohalikke elanikke võimalikult vähe. Hetkel on koostamisel “Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010-2020”. Selle aluseks on võetud juba maardlate registris olevad varud, mis ei lisa võimalusi uute perspektiivsete leiukohtade kasutuselevõtuks. Käesolev doktoriöö arvestab kõike praegu geoloogiliselt kaevandamiskõlblikke kivimeid perspektiivsete aladena, mis võivad pärast uuringute teostamist oluliselt suurendada mitmesuguste maavarade varusid. Oleks otstarbekas, kui need geoloogilised uuringud oleksid seotud ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukavaga, sest enamus Harjumaa maavarasid kuuluvad nende alla.
Töö sisu:
Mitte kõik Harjumaa Kvaternaari ja aluspõhja setted ja kivimid ei ole olnud võrdselt kasutatud ehitustegevuses nende keemilise koostise, terasuuruse, saviosakeste sisalduse või mõne muu parameetri järgi. Geoloogilise andmestiku ja kivimite kasutamise ajaloo esialgne analüüs näitas, et Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku lubjakivid võivad praktiliselt kõik olla kasutatud ehituskivina. Ülem-Ordoviitsiumi kivimite seas on enam mergleid ja savirikkaid lubjakive, mis oluliselt vähendavad nende tugevust. Kuid ka Ülem-Ordoviitsiumi settetingimused olid küllalt muutlikud ega ole välistatud nõuetele vastavate kivimite leidmist uutes leiukohtades. Lähimaks eesmärgiks on analüüsida parimate ehituslike omadustega Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku lubjakivide levikut, koostise, paksuste ja omaduste muutlikkust maakonna piirides, uurida tektoonilist rikutust ja sekundaarseid metasomaatilisi muutusi, et välja selgitada uute võimalike perspektiivsete alade olemasolu. Selle unikaalse ladestiku uuringu käigus on võimalik välja töötada metoodiline võrdlemise meetod teiste karbonaatsete kivimite geoloogiliste eelduste väljaselgitamiseks ja kivimite kasutusvõimaluste hindamiseks.
Järgnevatel aastatel kasutada analoogset metoodikat teiste Harjumaa perspektiivsete kivimite ja setete hindamisel. See võimaldab kokkuvõttes kanda topograafilisele või stratigraafilisele alusele kivimite geoloogiliste omaduste hindamiseks kasutatud parameetrid ja selle alused teha kogu Harjumaa perspektiivsuse hinnang kivimite ja nende varude kohta.
Töö tulemus:
Töö tulemused võimaldavad täpsemalt hinnata ehitusmaavarade perspektiivseid varusid ning täpsustada, milliste alade ja geoloogiliste protsessidega need alad on seotud. Kõik see on vajalik maavarade ratsionaalse kasutamise tagamiseks kiiresti areneval Harjumaal.
 |
| From Mäeinstituut välitööl liiva-kruusa-lubjakivi-turba alal, 08.01.2014 |
